Maakleri soovitused kindlustuse hankel

Juhiste olemasolu kindlustuse hangete valdkonnas vähendab oluliselt riske ja suurendab efektiivsust nii hanke korraldaja kui ka kindlustusteenuse pakkuja jaoks. Eesti Kindlustusmaaklerite Liit (EKML) on koostanud dokumendi andmaks täpsemaid juhiseid, aitamaks hanke korraldajat, nii riigihanke kui tavalise kindlustushanke korral, abiks hanke läbiviimisel. Samuti on EKML-i eesmärgiks aidata hanke korraldajal saavutada parim tema kindlustushuvile ja -nõudmistele vastav tulemus. EKML-i soovitused kindlustuse hankel dokumendist „Soovitused kindlustuse hanke korraldamisel”.

Kindlustustegevuse seaduse (KTS) §2 lg 2 alusel hõlmab kindlustusvahendus kindlustus- või edasikindlustuslepingu ettevalmistamist, sealhulgas riskianalüüsi koostamist, kindlustus- või edasikindlustuslepingu sõlmimist, kindlustus- või edasikindlustuslepingu täitmise korraldamist või täitmist.

Kindlustusteenuse mõiste KTS-is puudub. Kõik kindlustuslepingute ettevalmistamise, sõlmimise ja täitmisega seotud tegevused on ammendavalt määratletud KTS §2. Lisaks kindlustusvahendusele, mis on lahti kirjutatud KTS §2 lg 2, sisustab KTS §2 lg 1 kindlustustegevuse mõiste.

Seadusandluses on kindlustusteenuse mõistet käsitletud veel maksuseadustes. Käibemaksu seaduse §16 lg 2 p 1 sätestab, et kindlustusteenus tähendab ka edasikindlustus- ja kindlustusvahendusteenust.

Kindlustusega seotud tegevused määrab kindlaks Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator (EMTAK) ehk rahvusvaheliselt ühtlustatud klassifikaatori NACE Eesti rahvuslik versioon. EMTAKi alusel kuulub koodi 662 “Kindlustuse ja pensionifondide abitegevusalad” alla agentide ja maaklerite tegevus, kes müüvad annuiteete ja kindlustuspoliise või pakuvad muid töötajate hüvitistega, kindlustuse ja pensionitega seotud teenuseid, nt nõuete lahendamine ja haldamine vahendaja (kolmanda isiku) kaudu.

Kindlustusteenuse mõiste on juba aastakümneid kasutusel järelevalve ja õigusloomet korraldavate asutuste ametlikes dokumentides ning sisustatud kindlustusturu praktikas kui kindlustusseltside, kindlustusagentide ja kindlustusvahendajate poolt kindlustusvõtjatele osutatav kindlustuslepingute ettevalmistamise, sõlmimise ja täitmise korraldamise teenus.

Vastavalt KTS §129 lg 1 on kindlustusmaakleri teenus kindlustusvõtja või edasikindlustuse korral kindlustusandja huvides vahendusega tegelemine, eesmärgiga pakkuda tema kindlustushuvile ja nõudmistele vastavat kindlustuslepingut.

KTS §139 lg 1 näeb ette, et kindlustusmaakleri ärinimes peab sisalduma sõna „kindlustusmaakler”. See sõna hõlmab sõna „kindlustus”, mis määratleb ära kindlustusmaakleri teenuse sisu ehk selle, et kindlustusmaakler osutab kindlustusteenuseid.

Kindlustusmaakleri poolt pakutav kindlustusteenus on vähemalt samaväärne kindlustusandja kindlustuslepingute ettevalmistamise, sõlmimise ja täitmise korraldamisega, kuid sellel on kindlustusvõtja jaoks lisaväärtus.

Kindlustusmaakleri poolt kindlustusvõtjale pakutav lisaväärtus seisneb selles, et ta peab vastavalt KTS §141 lg 1 selgitama välja kindlustusvõtja kindlustushuvi ja nõudmised kindlustuslepingule, küsima kindlustusseltsidelt ja esitama kindlustusvõtjale kindlustushuvile vastavad erinevad võrdlevad kindlustuspakkumised, neid selgitama, soovitama parimat pakkumist ja oma soovitust põhjendama.

Kindlustusmaakleri ja kindlustusseltsi tegevus kindlustuslepingute ettevalmistamisel, sõlmimisel ja täitmise korraldamisel on kindlustusvõtjale vähemalt samaväärne kui kindlustusseltsi teenus, kuid kindlustusvõtjale on kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusmaakleri vahendusel eeliseks mitmed lisategevused ning tema huvidega arvestamine. Kindlustusmaakleri kohustuste täitmist, sealhulgas kindlustusvõtja huvidele vastavat tegutsemist, tagab kohustuslik vastutuskindlustus. Kindlustusmaakleri vahendusel kindlustamisel jääb kindlustusriski kandjaks KTS §2 lg 1 alusel kindlustusandja, kuid kindlustusmaakler muretseb kindlustusvõtja jaoks tema huvidele vastava kindlustuslepingu ning nõustab kindlustusvõtjat ka olukorras, milles kindlustusjuhtumi korral on nõutav kindlustuslepingu täitmine kindlustusandja poolt. Praktikas on esinenud olukordi, milles kindlustusandja ja kindlustusvõtja huvid ning kindlustuslepingu tõlgendused kindlustusjuhtumi korral võivad olla erinevad.

Kindlustusmaakler on vastavalt KTS §129 lg 1 kindlustusvõtja huvide esindajaks kindlustuse hangetes ja hanke korraldaja nõustajaks kindlustuse riigihangetes. Kindlustusmaakler esitab kindlustusvõtjale (hanke korraldajale) võrdlevana erinevate kindlustusandjate kindlustuspakkumised, jäädes ise sõltumatuks ja erapooletuks. Kindlustusmaakleri sõltumatu seisund ja professionaalsus on kindlustusvõtjale eeliseks võrreldes olukorraga, milles kindlustusandjad esitavad kindlustusvõtjatele (hanke korraldajatele) kindlustuslepingute otsepakkumisi.

Iga kindlustusvõtja võib pöörduda kindlustuslepingu sõlmimiseks kindlustusmaakleri poole, kes annab talle nõu, millise kindlustusseltsiga ja millist kindlustuslepingut sõlmida. Kindlustustegevuse seadus näeb ette, et kindlustusmaakler tegutseb kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusvõtja huvides.

Kindlustusmaakler teeb kindlaks kindlustusvõtja kindlustushuvi ja kindlustusvajaduse ning küsib sellest lähtuvad kindlustuspakkumised erinevatelt kindlustusseltsidelt. Seejärel esitab kindlustusmaakler kindlustusvõtjale ülevaate saadud pakkumistest ning soovitab, milline pakkumine vastab kõige rohkem kindlustusvõtja kindlustushuvile. Kindlustusmaakler selgitab kindlustuspakkumiste erinevusi ja põhjendab enda soovitust. Lisaks selgitab kindlustusmaakler kindlustusvõtjale kindlustuslepingu tingimusi, sealhulgas kindlustuskaitseid, välistusi, kindlustusvõtja kohustusi, hüvitamispõhimõtteid ning kindlustusmaksete ja lisamaksete suurusi ja erinevusi ning vastab kindlustusvõtja kindlustuslepingusse puutuvatele küsimustele.

Kindlustusvõtjal on võimalus valida välja sobiv kindlustusleping ja kindlustusmaakler aitab teda selle vormistamisel. Kui kindlustusperioodi jooksul tekib kindlustusvõtjal kindlustuslepingu kohta küsimusi, saab ta pöörduda kindlustusmaakleriga poole.

Kindlustusmaakler toetab kindlustusvõtjat kahjujuhtumi korral ja aitab kindlustusvõtjal tema soovi korral suhelda kindlustusseltsiga. Kindlustusmaakleri rolli võib võrrelda advokaadi rolliga, kes tegutseb oma kliendi parimates huvides.

Kindlustusteenuse pakkujad jagunevad kolmeks: kindlustusseltsid ja nende esindajana tegutsevad kindlustusagendid ning kindlustusmaaklerid.

Kindlustusselts on kindlustuslepingu üheks osapooleks ja kindlustusvõtja teiseks osapooleks. Kuigi heast kindlustuslepingust võivad mõlemad rõõmu tunda, on nende huvid lepingu erinevate osapooltena tegelikult vastandlikud. Kahjujuhtumi korral kaalub kindlustusselts hoolega, kas kindlustusleping näeb aset leidnud juhtumi puhul ette kindlustushüvitise väljamaksmise ja vaatab kindlustusjuhtumi asjaolud üle oma vaatenurgast. Kindlustusseltsi kahjukäsitlejad on professionaalid ja muul elualal tegutseval kindlustusvõtjal on nendega keeruline teadmistes võistelda. Kindlustusagendid on kindlustusvahendajad, mis pakuvad kõik ainult ühe kindlustusandja kindlustuslepinguid. Kindlustusagent tegutseb kindlustusandja huvides, mitte kindlustusvõtja huvides nagu kindlustusmaakler. Kindlustusagendilt saab kindlustusvõtja ainult ühe kindlustuspakkumise ning tal puudub informatsioon, milliseid tingimusi ja millist kindlustusmakset pakuvad sama eseme kindlustamiseks teised kindlustusseltsid. Ka ei ole kohustatud kindlustusagent kindlustusvõtjat nõustama. Pärast kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusvõtja ja kindlustusagendi vaheline koostöösuhe tavaliselt lõpeb ning kahjujuhtumi puhul suunatakse kindlustusvõtja kindlustusseltsi kahjukäsitleja juurde.

Tegutsemisõigust omavad kindlustusmaaklerid ja nende filiaalid on toodud Finantsinspektsiooni kodulehel.

• Maaklerettevõtte läbipaistvus. Kui palju ja missugust informatsiooni on võimalik avalikult saada huvi pakkuma kindlustusmaakleri kohta
• Maaklerettevõtte kogemused ja kompetents antud valdkonnas. Väga tähtis on ka asjaolu, et kas tegemist on uue, vastloodud ettevõttega, või turul juba pikemalt tegutsenud maaklerettevõtega
• Maaklerettevõtte jätkusuutlikus. Võimalusel majandustulemuste analüüs.
• Vastutuskindlustuse olemasolu. On täiesti loomulik, et maaklerettevõte valikul palutakse maakleril esitada ka vastutuskindlustuse poliisi olmeasolu tõendav sertifikaat või kinnitus

• Täpsustab piisavalt kliendi kindlustushuvi. Seda korralikult tehes on võimalik pakkuda kliendile just seda, mida ta vajab.
• Tegutseb ainult kliendilt saadud juhiste põhjal. Ei sõlmi, muuda ega katkesta lepinguid ilma kliendi teadmata.
• Ei saada kliendile edasi kindlustusandjate pakkumisi, vaid teeb nende põhjal ise võrdleva analüüsi kliendi jaoks.
• Soovitab alati kliendile tema kindlustushuvile lähimat võimalikku pakkumist. Taunitav on oma soovitustel rõhuda ainult kindlustuspoliisi hinnale.
• Näitab kliendile vahendustasude suurusi, või annab piisavalt infotselle kohta, kus seda näha saab.
• Ei pikenda kliendi kindlustuspoliise automaatselt sama kindlustusandja juures, ilma et esitaks kliendile uusi võrdlevaid pakkumisi.
• Seletab kliendile maaklerteenuse põhiolemust ja selle mõttekust.
• Ei halvusta ega musta konkurente.
• Tunneb enda poolt vahendatavaid kindlustustooteid.
• Maakleri peamine roll on olla kliendi esindajaks kõikides kindlustus- küsimustes alates riskide hindamisest kuni kahjude käsitlemiseni.

Aeg-ajalt on arutletud teemal, kas kindlustusmaakleri tegevus võib olla seotud huvide konfliktiga. Konflikt võib tuleneda sellest, et seaduse alusel peab kindlustusmaakler tegutsema kindlustusvõtja huvides, kuid enim levinud turupraktika kohaselt maksab tasu kindlustusmaaklerile kindlustusselts.

Selline praktika on maailmas üldlevinud ja sellisena sätestatud  Euroopa Liidu vastvates direktiivides. Kuid vahel on tõstatatud küsimus — mille eest saab kindlustusmaakler kindlustusseltsilt tasu — kas ta siis tegelikult tegutseb kindlustusseltsi, mitte kindlustusvõtja huvides. Selgitame alljärgnevalt kindlustusmakse kujunemise põhimõtteid sh. nn. müügikulude osa kindlustusmakses.

Kindlustusmaakleri tasu maksab kindlustusandja kindlustusmaaklerile kindlustuslepingu ettevalmistamise eest. Kindlustuslepingu osapoolteks on kindlustusandja ja kindlustusvõtja. Kindlustuslepingu ettevalmistamise, sh vormistamise, peab korraldama üheks osapooleks olev kindlustusandja, sest leping vormistatakse tema arvutiprogrammis, ta on vastutav selle olemasolu, säilimise, arhiveerimise ja selle kohta finantsjärelevalvele antava aruandluse eest. Võlaõigusseadus näeb ette, et kindlustusandja peab väljastama kindlustusvõtjale kindlustuspoliisi. Järelikult peab ka kulu, mis kaasneb kindlustuslepingu ettevalmistamisega, kandma kindlustusandja, mitte aga kindlustusvõtja (näiteks notariaalse lepingu vormistab notar ja vormistamise kulu kantakse kokkuleppel). Kindlustuslepingu võib kindlustusandja ettepanekul ettevalmistada kindlustusmaakler, kindlustusagent või kindlustusseltsi töötaja. Kui seda teeb kindlustusmaakler, siis saab ta selle eest kindlustusmaakleri tasu, kui kindlustusagent, siis agenditasu ja kui kindlustusseltsi töötaja, siis töötasu. Tuleb nõustuda, et kindlustuslepingu ettevalmistamise kulu kaetakse alati kindlustusmakse arvelt, kuid maakleri vahendusel ei ole kulu kindlasti suurem, vaid Finantsinspektsiooni poolt avaldatud statistika kohaselt isegi väiksem, võrreldes kuluosaga kindlustusmakses, milline jääb kliendi  kanda siis, kui kindlustuslepingu valmistab ette kindlustusagent või kindlustusseltsi töötaja. Seega  saame purustada levinud müüdi, et kindlustusmakse on kindlustusmaakleri tasu võrra kallim (teisisõnu: kindlustusmaakleri kasutamine muudab kindlustusmakse kõrgemaks), sest  kindlustusmakse jääb sama suureks ka siis, kui lepingu vormistab kindlustusseltsi töötaja või kindlustusagent.

Kindlustusmaakleri tasu peab olema kindlustusvõtjale täielikult läbipaistev, sest selle on kindlustusmaakler kohustatud Eesti seaduste kohaselt kindlustusvõtjale enne kindlustuslepingu sõlmimist avaldama.  Kui kindlustusmaakleri tasu  maksab maaklerile kindlustusvõtja, lepitakse selles kindlasti kokku enne kindlustusmaakleri teenuste osutamist. Kliendi poolne maakleri tasu maksmise lahendus on levinud nn. korporatiivklientide teenindamisel.